Hei hei
Olemegi kohal. Kotkasse jõudes pidid tuutorid Kasper ja Tuomas meil ühikas vastas olema, kuid paraku neid polnud, kuna nad ajasid kellaajad sassi. Juhuslikult saime majja sisse ja avastasime valvelauast ümbriku meie nimedega ja seal olid võtmed sees. Olime pettunud, et kedagi polnud, aga noh, shit happens. Ümbriku tagaküljele olid nad kirjutanud vabanduse, lubasid pühapäeva õhtul läbi tulla. Niiet pühapäeval siis kohtusime lõpuks ja uurisime vajalikud asjad järgi, paraku nad ei teadnud paljusid asju.
Tänaseks on päris paljud asjad selgunud. Kasper tuli hommikul meile järgi ja viis meid kooli, kus kohtusime sealse Erasmuse koordinaatori Anna-Maijaga. Saime sooduskaardi, mida saab kasutada ainult koolisööklas, see annab -50% soodustust. Selle üle oli meil hea meel. Õige varsti peaksime saama ka kooli sisenemiseks vajalikud koodid ja raamatukogukaardi, et saaksime arvuteid kasutada ja vajadusel/soovi korral raamatuid laenutada. Peale seda viis Anna-Maija meid haiglasse, kus nägime ära osakonna, kus teisipäeval praktikat alustame. Tööle minnes peame iga päev uued riided võtma, selleks on olemas eraldi ruum, kus on väga palju riideid. Kõik on korrektselt suuruse ja värvi järgi jaotatud. Seda varianti Eestis pole kohanud, riideid on isiklikult vähe ja pesust tuleku aeg on ka vahel pikk, kui üldse tagasi tulevad :D Eesti eeliseks nii kooli kui haigla suhtes on asjaolu, et meil on olemas mingi süsteem ja korrapärasus, aga siin tundub olevat kõik kaoses, st et koolis on iga nurga peal mõne töötaja kabinet, aga Tartu koolis on personali jaoks eraldi 3 ja 4 korrus. Haiglas oli ühes osakonnas mitu pisikest nö üksust, kõik oli kokku pressitud. Oli ka selliseid ruume, kuhu patsient mahtus ainult koos oma voodiga, nagu tagavara ruum. See ei jätnud meile väga head muljet. Muidugi mõistame ka haigla olukorda, käimas oli suurema poolne remont ja renoveerimine.
Seejärel aitasid Tuomas ja Kasper bussikaardid teha ning samuti saime Soome telefoni numbrid.
Meie ühikas elab ka hispaanlasi, oleme kohtunud ühe noormehega, kelle nime ei suutnud meelde jätta, kuid see-eest saime kaks põsemusi :) Selline vastuvõtt siis J
Olemegi kohal. Kotkasse jõudes pidid tuutorid Kasper ja Tuomas meil ühikas vastas olema, kuid paraku neid polnud, kuna nad ajasid kellaajad sassi. Juhuslikult saime majja sisse ja avastasime valvelauast ümbriku meie nimedega ja seal olid võtmed sees. Olime pettunud, et kedagi polnud, aga noh, shit happens. Ümbriku tagaküljele olid nad kirjutanud vabanduse, lubasid pühapäeva õhtul läbi tulla. Niiet pühapäeval siis kohtusime lõpuks ja uurisime vajalikud asjad järgi, paraku nad ei teadnud paljusid asju.
Tänaseks on päris paljud asjad selgunud. Kasper tuli hommikul meile järgi ja viis meid kooli, kus kohtusime sealse Erasmuse koordinaatori Anna-Maijaga. Saime sooduskaardi, mida saab kasutada ainult koolisööklas, see annab -50% soodustust. Selle üle oli meil hea meel. Õige varsti peaksime saama ka kooli sisenemiseks vajalikud koodid ja raamatukogukaardi, et saaksime arvuteid kasutada ja vajadusel/soovi korral raamatuid laenutada. Peale seda viis Anna-Maija meid haiglasse, kus nägime ära osakonna, kus teisipäeval praktikat alustame. Tööle minnes peame iga päev uued riided võtma, selleks on olemas eraldi ruum, kus on väga palju riideid. Kõik on korrektselt suuruse ja värvi järgi jaotatud. Seda varianti Eestis pole kohanud, riideid on isiklikult vähe ja pesust tuleku aeg on ka vahel pikk, kui üldse tagasi tulevad :D Eesti eeliseks nii kooli kui haigla suhtes on asjaolu, et meil on olemas mingi süsteem ja korrapärasus, aga siin tundub olevat kõik kaoses, st et koolis on iga nurga peal mõne töötaja kabinet, aga Tartu koolis on personali jaoks eraldi 3 ja 4 korrus. Haiglas oli ühes osakonnas mitu pisikest nö üksust, kõik oli kokku pressitud. Oli ka selliseid ruume, kuhu patsient mahtus ainult koos oma voodiga, nagu tagavara ruum. See ei jätnud meile väga head muljet. Muidugi mõistame ka haigla olukorda, käimas oli suurema poolne remont ja renoveerimine.
Seejärel aitasid Tuomas ja Kasper bussikaardid teha ning samuti saime Soome telefoni numbrid.
Meie ühikas elab ka hispaanlasi, oleme kohtunud ühe noormehega, kelle nime ei suutnud meelde jätta, kuid see-eest saime kaks põsemusi :) Selline vastuvõtt siis J
Naljakas seik veel
nädalavahetusest. Pühapäeval läksime linna, paraku alustasime teekonda valele
poole. Õnneks saime õige ruttu aru, et midagi on valesti. Aga kuna bussiliiklusest
aru ei saanud, jätkasime oma teekonda jalgsi. Lõpuks kui keskusesse jõudsime,
olime nii väsinud (olime kõndinud vist mingi 6-7 km). Muide, bussiliiklus on
siin hetkel meie jaoks üpris keeruline. Siin on tegemist rajoonidega, meie
oleme Mussalos. Siin puuduvad peatuste nimed, nagu meil on – Pikk, Raja jne.
Seetõttu peame päris hoolega mõtlema, mis kus asub.
Ingrid ja Karin
No comments:
Post a Comment